Kunagi oli kõnekäänd- Soovid vihma, korralda kümnevõistlus.
Järvakandis öeldakse nii- soovid rannailma, korralda Igamehe Maraton.
13.08.22- kogunemispaik traditsiooniliselt Tallinna mnt ja Uue tänava risti haljasala- kõik nagu mullustel kordadel, aga juba uued Martini leiutatud stardiväravad andsid päevale justkui pidulikkust juurde.
Kui eelregistreerunuid oli laias laastus 200, (mõned olid ka andnud teada oma loobumisest), oli siiski tunne, et ilus ilm ja Järvakandi päevad meelitavad mõned osalejad veel rajale ja eelmise aasta corona osalus (199) saab ületatud. Kui jooksjad kirjas ja rajale lähetatud, loeti nimed üle- 233 – uus osalejate rekord! Päeva algus igati positiivne.
Aga veel enne seda olid kavas traditsioonilised stardieelsed toimingud:
*11 õnneliku said loosiauhindade omanikeks ja see andis neile kindlasti indu juurde.
*Üllatusesinemisega astus üles kergejalarühm VÜRTSITÜDRUKUD, kes lisasid üritusele juba kenakese hulga vürtsi juurde.
*ja siis nö „Wellode etteaste“, kelle ülesandeks oli seekord Erika GANDI GRAATSIATE taustal meeleheitlikult siidilinu lehvitada- rahvale igal juhul meeldis.
Ja siis kõlas juba stardipauk, mille andis loomulikult kohalolnuist kõrgeima auastmega Wello, kellel selleks ka väljaõpe läbitud. Siis juba minek ja nagu näha oli seltskond mõnusalt kirju.
Oli karvaseid ja sulelisi, noori ja vanu, kiireid ja natuke aeglasemaid- nagu päris elus!
Sportliku poole pealt ülevaadet tehes, peab muidugi mainima, et ilm oli väga mõnus…..pealtvaatajatele, keda oli raja äärde, põõsa vilusse, kogunenud arvukalt nagu alati. Jooksjate seisukohast oli pilt karm- päike ja põrgukuumus panid korralikult proovile.
Kui enamus oli rajal oma lõbuks ja konkureeriti vaid kella, sõbra ja kilomeetritega, siis maratoni rajal selgitati välja ka parimad, lisaks sellele toimus ka Raplamaa MV. Kõige teravamalt läks stardist minema jooksu neljakordne võitja Margus Luhtoja, kuid pärast neljandat ringi tuli väikese jalahäda tõttu raja kõrvale jääda. Peale seda võttis ohjad enda kätte Ahti Nuga, kes aastaid on pidanud leppima just teise kohaga, Marguse järel. Ahti aga üllatas oma jooksuga vist ennastki. Ei takistanud teda ei päike, ega väike vahejuhtum kohaliku jalgratturiga. Võitja oli finišis isikluku rekordiga 2:46.07 ja esimene JIMi võit käes. Teiseks tuli vend Silver, kes enda jutu järgi sai paar ringi enne lõppu „haamri“. Vaatamata sellele tuli aeg alla kolme tunni- 2:54.34. Kolmandaks tuli Allan- Peeter Jaaska ajaga 3.12.06
Maakonna MV arvestuses saavutasid Ahti Nuga ja Silver Nuga kaks esimest kohta. Kolmas oli seekord oma esimesel JIMil osalenud Radek Küttis (3:14.07), kellel oli plaan alistada 3 tunni piir, aga kuumus sai seekord jooksumehest võitu. Maakonna MV arvestuses igal juhul väga korralikud tulemused.
Naistest tuli teist korda järjest võitjaks Siiri Pilt, kes ilma kiuste alistas ka nelja tunni piiri (3:59.25), teise koha saavutas Ritve Reinumäe (4:19.04), kes krooniti ka Raplamaa meistriks, kolmanda koha saavutas Hene Karumaa (5:28.49). Henele oli see sel aastal juba 21 läbitud maraton, selles arvestuses on ta Eesti maratoni kogujate edetabelis kindlalt esikohal.
Koos Raplamaa meistriga naiste arvestuses, ületasid lõpujoone ka kaks tublit Järvakandi Wellot Erki Lillemägi ja Toomas Dettenborn, kes on tänaseks läbinud kõik 11 igamehe maratoni täismõõdus. Wellodest läbisid 42,2 km veel Ragnar Kobin, Margus Sepp ja Margus Viet ning kohalikest Kristo Kivisild ja oma elu esimese maratoni just kodualevis läbinud Markus Kiil.
Kokku läbis maratoni 28 jooksjat. Heameelt teeb see, et poolmaratoni või rohkem sai kirja 61 liikumisharrastajat, kellest koguni 31 olid Järvakandi juurte või õitega- pole paha, et pigem väga tubli. Oma sajanda poolmaratoni läbis vanameister Raivo Meier, kes sai ka vastava meenekarikaga autasustatud. Kas tuleb veel mõni, elu näitab.
Kuid on olemas inimesed ilma kelleta oleks liikumisrahva elu päris raske ja igav- need on meie abilised, vabatahtlikud, sõbrad. Kõik need toidu, joogi ja kastmispunktid, kaasaelajad raja ääres, registratuuri- ja medalineiud, juhtratturid, toidupunktide perenaised/peremehed, liikluskorraldajad, supi meistrid… on just see, millest räägitakse ja mitte vähe ja ainult väga hästi- suur tänu.
Mulle helistas 1936 aastal sündinud Lihula jooksumees Arvo Asu ja palus veel edasi anda suurimad tänusõnad kogu alevi rahvale, kes üritusele õla alla pannud. Ta oli suisa õnnelik, olles oma elus Eesti risti põiki läbi jooksnud, pole ta sellist jooksjasõbralikku rahvast näinud…kuna ta lubas ka järgmisel korral rivis olla, siis pääsu pole-JIM XII 12.08.2023
Kuna samal ajal toimusid ka Järvakandi päevad, siis oli ka rahvast ehk kilogrammi võrra alevi peal rohkem- see teeb ainult heameelt. Samal ajal toimunud „pudelivabriku“ lahtiste uste päev langes suisa samale ajale ja kõvasti rahvast jagus sinnagi. Wellod tänavad vabrikurahvast meeldiva koostöö eest ja eraldi veel tublit julgestusmeeskonda. Kahju ainult, et jooksurahvas oma ajagraafiku tõttu ekskursioonile ei saanud minna- ehk tuleval korral.
Kuna ainult hea tahte ja „duhhiga“ sellist üritust ei korralda, siis täname ka neid, kes õla konkreetselt ja materiaalselt alla panid: ehitusfirma Wesico, kodanik Kalle Kanistik, Kehtna vald, Rapla mk Spordiliit, Rapla TÜ, OÜ Partyservice (muusikapunktid). Üritust aitasid vormistada: Toidutare , saun (Lembit), Jaanus ja Mikk (pidu) ja erilised tänud Ehale (sekretariaat), Heivile (päeva fotod) ja Mustikas (jutlustaja), kes päeva püsti hoidsid.
Aega võttis seekord jälle Antrotsenter OÜ.
Jooksuvõistluse lõpuga said Järvakandi päevad alles hoo üles. Kui maratonisupp söödud ja kondid alevi saunas pehmeks viheldud, seati sammud Jerwencato bistroo poole, kus peeti maha meeleolukas maratoni järelpidu- kuulati kohalikke bände, aeti törts spordijuttu ja tehti nii mõnigi kangejala tantsutuur…. Ja hommikul olid kõik juba kohvikutes, kohati oli tunne, et rahvast sebis tänavatel rohkem, kui eelmisel päeval. Mis iseenesest ju tore, need ju kõik potentsiaalsed „maratonihundid“.
Foto: Heivi Äärma
RAJAL NÄEME!
JÄRVAKANDI WELLOD